Aja võtmise kunst

Aja võtmise kunst

Tahame tihedamini veeta kvaliteetaega oma lastega või näha oma vanemaid? Oleme korduvalt lubanud mõne vana tuttavaga ühendust võtta? Soovime oluliselt rohkem õues liikuda või trenni minna? Need on tüüpnäited ihadest, mis jäävad püüdlemata, sest me ei liiguta nende nimel väikest sõrmegi.

Ainus olend, kes oma ellu muutust soovib, on väike beebi. Ta nutab häälekalt senikaua, kuni keegi tema täislastud mähkmed ära vahetab, kõhu täis söödab või sülle võtab. Kõigile teistele mugavustsoon meeldib, sest see rahuldab Maslowi teooria järgi ära meie baasvajadused: kõht on täis, oleme puhanud ning meil on hea, soe ja turvaline.

Meie päev on harjumuspärane ja seal pole uuele lihtsalt ruumi. Väidetavalt tallame iga päev 95% ajast sama teada tuntud rada. Oma raamatus “Harjumuse jõud” kirjutab C. Duhigg kuidas lihtsam viis ühte harjumust muuta on selle asendamine kasulikumaga. Ehk kui tunneme magusaisu, ärme suru seda maha vaid sööme moosipirukate asemel näiteks puuvilju või rosinaid. Läheneme sellel pilgul ka aja võtmisele.

Küsimus on valikutes

“Kes teeb, see jõuab” vastab tõele, sest aega on meil kõigil täpselt ühepalju – 24 tundi päevas. Asi on lihtsamast lihtsam: kui soovime teatud tegevusi oma ellu tuua, on tarvis loobuda teistest ehk asendada vähem kasulik kasulikumaga. Selleks tuleks maha istuda, võtta paber ja pliiats ning mõelda oma elule: “Millised tegevused mulle meeldivad? Mida hindan oma elus? Millised on minu prioriteedid ja väärtused?” Ja vastused üles tähendada, et need must-valgelt meie silme ees oleks.

Näiteks, kui selgus, et tervislik eluviis on meile tähtis ja see on ka üks meie olulisemaid väärtusi, siis tuleb selleks aega leida, muidu läheme pahuksisse iseendaga: soovime küll elada ja olla terved, aga selle nimel vajalikke samme ei tee. Meie uskumus ja mõtted toetavad seda, käitumine aga mitte.

Järgmisena tuleb vastata küsimusele: “Mis on need tegevused, millele kulutame aega, kuid mis ei too meile kasu ei praegu ega ka tulevikus?” Ilmselt tekib nüüd paberile midagi sellist: nutitelefonis aja veetmine, televiisori vaatamine, unetunnid peale kellahelinat jms. Need kõik on meile üsna loomuomased, kuid just siit on hea pihta hakata: me ei kahetse ju kunagi seda, et teleka ees istumise asemel viibisime hoopis tunnikese õues.

Ole raevukalt otsusekindel

Nüüd on meil teada, mida väärtustame ning milliseid tegevusi asendada soovime – võib olla, et teadsime neid ilma küsimustele vastamatagi. Igastahes on ees kõige raskem osa – teooriast praktikasse minek ja see ei saa olema lihtne, sest vastasel juhul me juba teeksime soovitud tegevusi. Küsimus on alati elluviimises, mitte teadmistes.

Vanade harjumuste jõud kipub meid takistama, niisamuti nagu ka ebamugavustunde lõks: peame oma harjumuspärase tegevuse asendama millegi võõraga. Isegi mõnesekundilisest kõhklusest hetkes võib piisata, et kõik edasi lükkuks. Homme on ju rohkem aega ka, mõtleme me.

Seame realistliku eesmärgi, asendame vana harjumuse uuega ja loome 1 kuu tegevusplaani. Ja kui see on meile oluline, siis leiame viisi, kuidas enesele kindlaks jääda.

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar