fbpx
AJAJUHTIMISE A JA O, osa 2

AJAJUHTIMISE A JA O, osa 2

Enne (kaug)tööpäeva alustamist ja arvuti avamist on su päevaplaan märkmepaberil, oled määranud kindlad ajavahemikud e-kirjade lugemiseks (max.1-2 korda), väldid uudiseid ja meediat, süvened ühele tegevusele korraga ning teed iga päev rutiinselt ära kõige olulisema ülesande, mis toob sulle 80% tulemustest.

Loe esimest osa: AJAJUHTIMISE A ja O

Täna keskendume ajajuhtimisele läbi enesekehtestamise: näed ja mõistad, kui palju osav suhtlemine (ka telefonis või videokõnes) sulle aega võidab.

“EI” ÜTLEMISE KUNST

Tean inimesi, kes ei oska ei öelda. Nad võtavad asja teha, kuid hiljem on paista, et tegelikku panustamist seal taga ei ole. Omalt poolt soovitan käituda vastupidiselt. Kui pole jah vastuses päris kindel, ütle nii:  “Vajan aega, et sellele mõelda”. Situatsiooni keskel olles, erinevatel põhjustel, ongi raske otsust langetada. Olles järele mõelnud ja soovid ei öelda, tee seda viisil: “Tänan pakkumast, ma ei osale. See on huvitav projekt, kuid muude tegemiste kõrvalt ei jääks mul sellele aega pühenduda. See oleks ebaõiglane teiste suhtes”. 

Kiire lõpp on kasulikum mõlemale poolele: näitab, et sul on selgroogu ja teised saavad leida kolleegi, kellel on aega.

KEHTESTA ENNAST IGAPÄEVASTES TÜÜPOLUKORDADES

Konkreetsus telefonivestluses loba vältimiseks: “Mul on siin üks asi pooleli. Kuidas ma saan sind aidata?”

Tõhusa e-kirja mudel: TUNNUSTUS/ SOOV/ ETTEPANEK/ KINNITUS “Aitäh sulle nende mõtete eest. Ma soovin edasi minna järgmise 3 punktiga ning teen ettepaneku kaasata edasisse projekti veel ühe inimese. Kuidas see mõte tundub?”

Ettepaneku mudel: ÕIGE HETK/ SELGITUS/ ETTEPANEK/ KINNITUS  “On sul hetk aega? Mul on mõte, kuidas seda tööosa saaks tõhusamalt teha. Proovime 1 nädala nii…Mis sa arvad?”

Suheldes nende mudelite järgi, ei teki pikka edasi-tagasi meilide põrgatamist, ei jää lahtisi ja lõpetamata vestlusi ning samas oled tähelepanelik teiste arvamuste osas. Win-win.

VÄLDI EBAOLULISI (VEEBI)KOOSOLEKUID

Koosolekud panevad inimesi tihti pead vangutama – teatakse ette, et palju aega läheb järgneva tunni või kahega mööda, kuid tehtud saab vähe. Sul on võimalus käituda teisiti: tee uurimistööd juba koosolekule eelnevatel päevadel – küsi selle eesmärki ja ajakava, veendu, et ka sinu osalemine on määrava tähtsusega. Vastupidisel juhul anna oma eemale jäämisest teada nii: “Kui sobib, siis täna koosolekule ei tule ja keskendun projekti x lõpetamisele, et see juba homme üle anda. Viin ennast koosolekul räägituga kurssi inimese x-ga rääkides.”  

Järgnevalt pead tagama, et lubatud filigraanselt tehtud saaks – siis saad seda võtet ka edaspidi kasutada ja ehk just tänu sulle, hakkab tekkima uus ja kaasaegne koosolekukultuur. 

KUIDAS SEDA PÄRISELT RAKENDADA?

Nagu näeme, on võimalik ennast kehtestada konkreetselt, selgelt ja viisakalt. Esmalt vajame küll aega läbimõtlemiseks, kuid hiljem saame neid kasutada terve elu. Ja hetkel, kui vanad töökeskkonnast tulenevad harjumused on ebaselged, ning uued, kodukontori omad, alles kujunemas – on nende töösse panekuks just sobiv hetk.

Iseenda suhtlusolukordi kõrvalt märgata ja parandada ei ole niisama lihtne. Efektiivseks tegutsemiseks vajad kõrvaltvaataja pilku, analüüsi ja harjutamist. Soovitan seda teha koostöös coachiga. Vajuta TUTVU PROGRAMMIGA nupule 21 päeva programmi pakkumise avamiseks.