Ära sina oma kodulehte nii tee!

Ära sina oma kodulehte nii tee!

Viimase 2 nädala jooksul on minust saanud arvutisõltlane. Suurem osa mu ajast on kulunud kodulehe tegemisele. See on olnud kummaline periood oma valude ja võludega: magamata öö ja aja kadumine igavikku, higine T-särk ja söömata olek, eufooria ja ootuste purunemine. Siin on minu reflektsioon viimase 16 päeva 110 tunnist.

Ma ei ütle: „Ära sina oma kodulehte ise tee!“

Saatuslik viga Ehk esimene nädal

63 tundi tööd, mille tulemus oli 10. veebruaril „valminud“ koduleht. Hõikan selle sotsiaalmeedias maha, lootes, et sõbrad- tuttavad tulevad mu eufooriaga kaasa. Nad ei tule. Ja nad ka ei tea, et olen pärast magamata ööd valminud lehest nii vaimustuses, et ei malda avaldamisega päevagi kauem oodata.

Laupäev

6 tundi järgnevat planeerimist algab enesele tunnistamisega, et koduleht ei ole piisavalt hea. See on liiga kirju. Kuidas edasi? Hakkan jälle pluginaid ning widgeteid customaisima ja ümber tõstma? Käsi kisub, aga mõistus ütleb STOPP!

Teen hoopis strateegilise plaani: otsin välja 2 coach’i ja 1 veebidisaineri kodulehed ja teen Excel’i tabeli. Märgin sinna 6 elementi, mis kõigil neil avalehel olemas on. Kõrvale lisan ka enda info. Selgub, et võrreldes teistega on minul 6 lahtrist olemas vaid ÜKS! Vaikselt, vaikselt, nagu langevad lumehelbed akna taga, hakkan täitma tühje lahtreid oma tabelis.

Kuhu kadus aeg?

Järgnevatel päevadel viin sisse strateegilised muudatused ja kirjutan tekste mitmeid kordi ümber. See võtab meeletult aega. Hommikust saab päev ja päevast õhtu ühe hingetõmbega. Sinna juurde kulub palju kohvi, vähe süüa, higilõhn ja tunne, et mitte midagi ei tule välja.  Tunne on, nagu oleksin päris IT-mees.

Samas märkan iga õhtu väikest edasiminekut ja „ratsionaalne mina“ teab, et tagasi vaadates on need 16 päeva vaid üürike ajahetk mu elust.

Täitsa lõpp!

Viimaks olen uhke, et koduleht on valmis. Saan nüüd ja igavesti öelda, et olen ise kodulehe kujundanud – algusest lõpuni.

Mida ma õppisin selle käigus?

Et julge peale hakkamine on pool võitu. Et vahel on paslik aeg maha võtta ja küsida: kas edasiminekuks on muid võimalusi? Et tuleks seada ajaraamistik. Et sõpradelt tuleks tagasisidet küsida, kuna ise võime liialt omas mullis olla. Et vaja on ületada need väikesed raskused iseenese peas, lürbates mugavas soojas toas kohvi…

Siin see on:  www.htcoaching.ee

Kodulehe illustratsioonid: Kaspar Tamsalu

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar