Eesmärgipärase elu algus

Eesmärgipärase elu algus

Jaanuar 2014. Koos uue aasta saabumisega otsustan hommikul varakult tõusta, et veel enne tööleminekut jooksma minna. Tollel aastal oli õues kõvasti miinuseid ja Läänemaal liikusid ringi näljased hundid. Läksin sellest hoolimata, kahe nädala jooksul kolm korda. Ja siis vajus kõik unustuste hõlma. Miks?

Isiklike eesmärkide elluviimine on tõeline kunst ja seda tuleb treenida sama moodi kui väike laps matemaatikat õpib. Aastast aastasse, lihtsama ülesande juurest keerulisemani, üks raskusaste korraga. Kuna eesmärkide seadmist koolis üldjuhul õppida ei saa, siis on see oskus ka paljudel täiskasvanutel omandamata ja selle kasutegurit ei osata hinnata.

Poola sotsioloog ja filosoof Zygmund Bauman väidab, et iga indiviid vajab õnnelikuks eluks eduelamuste kogemist, sest probleemivaba ning muretu elu ei pane meid piisavalt mõtlema ega anna meile võimalust oma tegelikke võimeid proovile panna. Paraja suurusega väljakutse või lahendamist vajav probleem loob aga pinnase, mis annab võimaluse kogeda eneseületust. Lisades siia järjepidevuse, seades näiteks konkreetse sihi, hakkame tähele panema ka arengut. Sel viisil saab halvad harjumused kujundada ümber headeks, õppida ära midagi täiesti uut, teha kannapöördeid soovitud eluvaldkondades ja tõeliselt mõista, kuidas kõik siin elus sõltub vaid meist enestest.

Ühel päeval saab väikesest suur

Üks mu tuttav hakkas kunagi jõusaalis käima. Tema raevukas hoog algul oli nii vägev, et pärast kahte nädalat ja umbes kaheksat trenni, oli tal toss täiesti väljas ja jõusaalist selline tüdimus, et rohkem ta sinna oma jalga ei tõstnud. Ja see on tüüpiline: satume ideest vaimustusse, hakkame kärmelt tegutsema ja mõni päev või nädal hiljem tunneme väsimust ja lootusetust – lõpmata näiv tööhulk ja vahele segav tavaelu on meie eesmärki hägustunud ning tulemustest pole veel haisugi.

Ära saa minust valesti aru. Kaugem visioon peab olema suur ja inspireeriv, kuid seda ei pruugi sul kohe olla ja sinna ei jõua mitte mingi valemi abil paari nädalaga. Realistlikult minimalistlik plaan jätab aga õhina alles ka kolmandaks nädalaks ning kauemaks. Selleks, et märgata esimesi tulemusi, mis omakorda annavad meile indu juba järgmisteks edasiseks.

Miks mina 2014. aasta südatalvel jänni jäin? Tegin lihtsas ülesandes koguni kaks viga. Esiteks, mu eesmärk ei olnud mitte välja jooksma minna vaid varakult ärgata. Ajasin need kaks omavahel segi. Teiseks, kui oleksin eesmärgiks seadnud 1 kuu, siis tõenäoliselt oleksin vastu pidanud. Aga nii see elus käibki: õpime kõige paremini oma kogemustest. Ja tänu sellele õppetunnile sain asuda järgmise juurde ja nii kuni tänaseni välja – kus see on osa minu elust.

Eesmärgi seadmine võikski kujuneda elustiiliks. See mõtteviis pakub meile võimaluse tükk haaval oma igapäevaellu soovitud muudatusi tuua. Olulisem veel, see paneb otsima lahendusi ja mõistma, et need on olemas, kui vaid tahta ning tegutseda.

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar