fbpx
Heasoovlikkusse harjutamine

Heasoovlikkusse harjutamine

Kui eelmine nädal rääkisime elurõõmu treenimisest (loe siin), siis nüüd on täpselt õige moment jätkata heasoovlikkuse harjutamisega. Jah, ka seda saab treenida – tuleb määrata kindlaks olukorrad või oskused, mis arendamist vajavad ja lähebki tööks.


Vaatleme heasoovlikkuse meistrit, koera. Ilma ühegi põhjuseta tuleb ta meie juurde rõõmustama: naeratab täies kehapikkuses talle omasel moel ning püüab teha kõik (kusjuures ilma sõnadeta) mis tema võimuses, et näidata ilma mingi tagamõtteta (mõnikord siiski tahab maiustust) oma häid soove ja tõsta meie meeleolu. Milline eeskuju!


Heasoovlikkuse ülim tase on see, kui kohtleme kõiki vastutulijaid heade soovide ja aupaklikusega. Ilma eelarvamusteta, püüdes mõista ja vea korral aktsepteerida ning andestada uskudes headesse kavatsustesse.


Aga asume asja juurde: kuidas siis heasoovlikkust harjutada võiks?

Kohtleme iseennast nagu oma parimat sõpra

Kui sõbrale teeks midagi tuska, püüaksime teda kritiseerimise asemel lohutada, kui asjad ei õnnestuks plaanipäraselt, tahaksime teda parastamise asemel innustada edasi pürgima ning kui ta rõõmustaks, siis rõõmustaksime koos temaga. Just samadel põhimõtetel peame käituma ka iseendaga. Ehk olema enese vastu tõeliselt heasoovlikud. Kõige tähtsam inimene meie elus oleme ju me ise. Ma ei räägi siin oma ego upitamisest või lõputust enesekiitmisest vaid enese väärtustamisest ja hindamisest, mis on aluseks suhtlemisel kogu ülejäänud maailmaga.


Kas meie fookuses on meie tugevad küljed ja sündmused, mis rõõmu valmistavad või vastupidi, kipume mõtlema sellest, mis nii hästi ei õnnestunud ja mis elus puudu on? Üks hea harjutus on järgmine: kirjuta igal hommikul märkmikku käesoleva hetke head soovid. Lihtne kuid tõhus, vajad vaid 5. minutit, et tuua fookusesse see, mis elus oluline.

Kuulates inimeste lugusid, hakkame nende vaatepunkte mõistma

Inimesi, kes käituvad meist erinevalt on keeruline mõista ja lihtne hukka mõista. Oleme võimelised hinnangu ära panema sama kiirelt kui kohupiimatuubile toidupoes hinnasilt külge kleebitakse. Meie elukogemused, hoiakud ja uskumused on selle põhjustajad ja teeme seda automaatselt. Ometigi ei taha me selle taha pugeda ja teame, et võime saada paremaks.


Teame, et igal inimesel on baasvajadus tunda ennast tähtsana. Heasoovlikkuse harjutamisel saame seda heas mõttes ära kasutada. Kõik, mis tegema peame, on näidata üles siirast huvi ja uudishimu. Parim võimalus selleks avaneb vestlustel, kus süübime sügavalt vestluskaaslast huvitavasse teemasse. Kuulates, küsimustega täpsustades ja tema elus tehtud valikuid mõista püüdes. Mõistes tema vaateid ja seisukohti, isegi kui need erinevad meie omadest kardinaalselt. Meil mõlemal on õigus omada isiklikku arvamust. Ja meil mõlemal on õigus.

Parim viis heasoovlikkuse harjutamiseks on joondada oma mõtted, ütlused ja käitumine ühtseks. Teha seda, mida lubasime ning mis meil mõtteis oli. Või vastupidi: mõelda hoolikalt, seejärel avaldada oma arvamust ja alles siis selle järgi käituda.


PS! Selle artikli kirjutamisel innustasid mind 2 raamatut. „Kuidas leida sõpru ja mõjutada inimesi“ ning „Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat.“