Kuidas ennast kaotada ja uuesti leida. Osa 2

Kuidas ennast kaotada ja uuesti leida. Osa 2

Vabandused. Ei mingit kahtlust. Halb viis enda tegemata jätmisi õigustada. Ja ebalev kõne ning kehakeel ─ see muudab olukorra veelgi haledamaks. Aga parem aus ülestunnistus iseenesele kui lõputu vale. Aeg on tõtt vaadata reaalsusega…

Pool aastat tagasi kirjutasin, et motivatsioon võrdub distsipliin. Olin leidnud enese jaoks töötava süsteemi. Täna olen uues olukorras ja see on eelnenust sootuks erinev. Kui enese kaotamine käib märkamatult, siis enese leidmise nimel on vaja teadlikult pingutada. Mis läks valesti ja miks? Mida teha teistmoodi? Kuidas luua süsteem, mis aitaks vettpidavat plaani ellu viia?

Aga aitab targutamisest. Liigume põnevama osa juurde, milleks on vabandused. Ja neid mul juba jagub.

Vabandus 1. Otsustamatus

Minu positiivsed harjumused ei toonud minu päevadesse enam sära. Olen inimene, kes vajab vaheldust ja tunnen, et hea on oma harjumusi aegajalt muuta.

Miks ma seda siis ei teinud? Ilmselt sellepärast, et ei ole veel kunagi varem samas olukorras olnud. Esimest korda elus tegelen oma ettevõttega ja iga aasta ühel hetkel märkan, et vaja on muutust. Liikuda uuele ja kõrgemale tasemele oma tegevustes.

Nüüd tagantjärele vaadates, tunduvad need viimased „kaotatud“ kuud olevat kogu eelneva aasta seedimiseks. Põhjus, miks harjumused kadusid, peitus ka eesmärkides ─ usk nendesse vaibus.

Kena vabandus, kas pole? Järgmine on veelgi parem!

Vabandus 2. Haigus

Mu vasak jalg ja tagumik on haiged. Häda algas kodukontoris lösutamisest ja nüüd, viimase kolme kuu jooksul on valu kogu jalas ebareeglipäraselt ringi reisinud ─  olles üks päev sääres, teine tagumikus ja kolmas hoopis reies. Istumine ühel kohal on olnud keerulisem, kui kunagi varem.

Tähtsatel kohtumistel või kokkusaamistel, olen valu aga alati ära kannatanud ja kenasti hakkama saanud. Nihelenud toolil muidugi ka. Kui väga vaja, saab valuga töö tehtud.

Vabandus missugune!

***

Enese eest peitu pugeda ei saa. Rasketes ja ootamatutes olukordades tuleb välja igaühe tõeline pale ja hetke tase. Ja mina olen parasjagu siin. Otsustamatus ja haigus: neid saab ennetada, läbi heade harjumuste. Taga nutta möödunud aega ei ole mõistlik. Kui vabandused on läbi analüüsitud saab liikuda järgmisesse etappi: mida teha teistmoodi? Sellest aga juba ülejärgmisel nädalal.

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar