Kuidas mõtted meie elu kujundavad ja kuidas me neid ise sättida saame

Kuidas mõtted meie elu kujundavad ja kuidas me neid ise sättida saame

Juba 1960. aastatel kirjutas tollal tuntud motivatsioonikõneleja ja kirjanik Earl Nightingale kuidas meie mõtete kvaliteet määrab ära meie elustandardi. Täpsemalt öeldes: see millest sa mõtled, selleks sa saad: you become what you think about. Sarnaselt temale on nii väitnud ka näiteks Buddha, Napoleon Hill ja Ralph Waldo Emerson.

Ta rääkis juba siis, ligi kuuskümmend aastat tagasi, kuidas seitsekümmend protsenti ajast suurem osa inimesi muretseb asjade pärast, mis kunagi ei juhtu või mis on juba juhtunud. Ja vaid 8% mõtlemise ajast jääb väljakutsetele, mida me saame veel täna või tulevikus mõjutada. Ta väitis, et kasutame ära vaid tillukese osa oma ajupotentsiaalist ning soovitas ajule igapäevaselt koormust anda: üks tund oma hetke väljakutset braistorm’ides sellele kuni 20 lahendust leida.

Tuleme tänapäeva. Elutempo on oluliselt kiirem ja väidetavalt käib meie peast läbi kuni 70 000 mõtet päevas. Paljud neist on vaid lühikesed sähvatused, mis ununevad sama kiirelt kui tekkisid. Teised aga sellised, mis meie reaalsust oluliselt mõjutavad. Kuidas teha nii, et need mõtted tõstaksid meie usku iseendasse, aitaksid meil jõuda oma sihtideni ning kujundaks meie elu selliseks nagu me soovime?

Teeme mõtlemisharjutusi

Esimese sammuna on vaja saada teadlikuks hetke olukorrast: millised on meie mõtted? Selleks peame nägema iseennast kõrvaltvaatajana ning märkama nii kvaliteetmõtteid kui ka olukordi, kus oleme hinnagulised ja mõtlematult kriitilised. Umbes nii nagu hommikul peeglist vaadates taipame, et turris juuksed vajavad sättimist.

Järgmisena tuleb võtta kvaliteetset mõtlemisaega ja kasutada seda enda jõustamiseks, ideede genereerimiseks, eesmärkide läbi kirjutamiseks ning unistamiseks. Teisisõnu, tuleb tegutseda: harjutada ennast mõtlema, nägema ja elama soovituga ühes rütmis. Tuntumad võtted on näiteks mediteerimine, tänulikkuse päeviku pidamine, afirmatsioonide sõnastamine ning visualiseerimine.

Nii, nagu on võimatu olla looduses ja mõelda samal ajal halbu mõtteid, nii ei ole ka meie meeltes kunagi samaaegselt ruumi muremõtetele ja unistustele. Härjal sarvist haarates saame ise aega võttes kindlaks teha, et meis domineerib rõõm ja positiivsele keskendumine.

Meie mõtetest saavad teod ja tegemistest uskumused. Ja uskumustest jälle mõtted.

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar