Miks intermittent fasting töötab?

Miks intermittent fasting töötab?

Viimased 1,5 kuud olen elanud intermittent fasting (vahelduv paastumine) meetodit järgides. See tähendab, et päevas on 16–18 tundi, mille ajal ma ei söö ja ülejäänud 6–8 tunni jooksul võin seda teha. Esimestest hetkedest, kui mu tuttav, kes sellega ise juba kuid tegelenud oli, mulle sellest pikalt ja põhjalikult rääkis, hakkas see mulle tunduma põneva ja igati tehtavana: mind paeluvad lihtsad mudelid. Pealegi, tahtsin näha, kas see aitab mul oma 40ndaks sünnipäevaks paremasse vormi saada.

Monique Tello, väljaandest Harvard Health Publishing, on uurinud erinevaid kaalulangetamise meetodeid ning võrrelnud neid vahelduva paastumisega. Lisaks sellele, et tuleb süüa puu- ja juurvilju, vältida söögikordade vahelist näksimist ja õhtust söömist, toob ta välja peamise punkti, mis on käesoleva meetodi puhul kõige olulisem. Limiteeri tundide arvu, mille jooksul sööd. (M.Tello artikli link selle artikli lõpus).

Lihtsus kui harjumuste kujundamise alus

Esimene nüanss, mis minus huvi tekitas, oli selle meetodi loogika. See põhineb matemaatikal: on tõenäoline, et 6–8 tunni jooksul ei jõua ma süüa sama palju kui tavaliselt 12–14 tunni ajal. Minu tavarežiim näeb välja, et ma ei söö kella 19-st õhtul kuni järgmise päeva kella 11 või 13-ni, mis tähendab, et minu päevas on kokku vaid kaks kuni kolm söögikorda hariliku nelja või viie asemel. N-ö. paastu perioodil on lubatud juua musta kohvi, musta teed ja vett. Piima ega magusainet kohvile lisada sel ajal ei saa, sest see tõstaks veresuhkrut. Veresuhkru hoidmine ühtlasel tasemel aga ongi selle metoodika A ja O. Meie keha hakkab seetõttu töötlema energiaks juba varasemalt ladestunud rasvu.

Teine nüanss, mis mind selle meetodi juures võlus, oli selle kasulikkus ajule. Ajal, mil me ei söö, läheb meie keha justkui ellujäämis moodulisse (on ootel, millal kaloreid saab). See aga parandab läbi kognitiivsete funktsioonide meie fookust ja õppimisvõimet: otsuste vastuvõtmine, plaanide kavandamine ja ellu viimine, aja arvestamine ja intuitsioon, mõistete loomine ja liigitamine. Iseenda puhul olen märganud, et tööd tehes suudan hoida paremini oma fookust ning ka pahupoolena seda, et ärritun kergemini kui harilikult. Ilmselt tühi kõht ja energiapuudus häirivad minu pidurdusmehhanisme. Pole head ilma halvata.

Tuleviku rahulolu eelistamine käesoleva hetkele

On üks tuntud vahukommi eksperiment, mis viidi läbi lastega. Lastel oli valida, kas süüa üks vahukomm kohe või oodata ja saada üks komm lisaks (video link artikli lõpus). Uuringutest selgus, et inimesed, kes suudavad hetke mugavuse ja rahulolu asemel valida tuleviku rahulolu ja suurema eesmärgi, on elus edukamad! Just seetõttu, et suudavad eesmärkidele kauem ja järjepidevamalt pühenduda.

Sellest mõttest ajendatuna olen ka mina toiminud. Olen teada saanud, et näljatunne on ajutine. See on lihtsalt üks tung, mis kiirelt möödub. Mõned üksikud korrad selle viimase perioodi jooksul on tahe süüa (ajal, mil seda teha ei tohi) olnud nii suur, et olen toidukapi juures toitu nuusutanud. See on aidanud mul mõttes endale öelda, et kohe, kui jälle süüa saan, siis ma olen kohal! Ja see töötab! Ei ole ju midagi sellist, mida ma varem söönud poleks – ütlen endale lihtsalt, et söön seda kaheteist tunni pärast. Ja pealegi, parim näljatunde peletaja on klaas vett.

Lõpetuseks. Nagu ikka, on oma plaanist lihtne kinni hoida päevadel, kui tunnen sisemist põlemist ja motiveeritust, kuid eelkõige on vaja ennast distsiplineerida hetkedel, kus energiat ja tahtejõudu kipub nappima. Mida lihtsamad ja selgemad on reeglid (pean meeles hoidma vaid seda, et vee pudel oleks alati käepärast ja süüa ei tohi), seda üheselt mõistetavamad need meie ajule on. Kindel rutiin on parim abiline hetkedel, kus meie tahtejõu ja otsustamise muskel on pikast päevast väsinud.

Kasutatud allikad (lugemiseks klikka):

Monique Tello, MD, MPH: https://www.health.harvard.edu/blog/intermittent-fasting-surprising-update-2018062914156

Ajust ja katsetest: http://www.brainfacts.org/thinking-sensing-and-behaving/diet-and-lifestyle/2018/how-does-fasting-affect-the-brain-071318

Vahukommi eksperiment: https://www.youtube.com/watch?v=QX_oy9614HQ

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar