Parema elu nimel ehk osa 2

Parema elu nimel ehk osa 2

Meie päev koosneb harjumustest. Äratus kell 8, hambapesu, hommikusöök, teekond tööle kindlal harjumuspärasel lõigul, päeva alustuseks tass kohvi, tunnike Facebookis jne. Need tegevused on omaks saanud aastate jooksul  ja ilma nendeta ei kujutaks me oma elu ette. Kas need harjumused peavad olema just sellised?

Mina olen iga päev, nädal ja kuu pingutanud selleks, et oma harjumusi muuta ja elukvaliteeti tõsta. Kui asendada ebavajalikud tegevused kasulikega, siis on loogiline, et elu muutub paremaks. Näiteks televiisori vaatamise asemel tegelen tunni päevas lugemisega ja coachingu õppimisega.

Oluline on mõista: positiivset muutust endas ei näe kohe, vaid alles mõne aja pärast. See teebki proovijaile uute harjumuste juurde jäämise raskeks. Siia sobib mõte motivatsioonikõnelejailt: kui soovid, et oleks soe, on vaja esmalt teha tuli, seejärel oodata ja alles siis saab sooja. Vastupidi ei oleks see lihtsalt mõeldav.

Plaan

Veebruari viimasel päeval otsustasin: tõusen homsest alates 66-l hommikul kell 6, et leida aega töö kõrvalt coachingu õppimiseks. Oma varasematele kogemustele tuginedes teadsin, et vajan idee elluviimiseks plaani.

Eesmärk. Coachinguga tegelemine 66 tundi. Check.
Tean, et vajan 7 tundi und, seega lähen magama kell 23.00. Check.
Telefon teise toa nurka – nii, et pean selle vaigistamiseks voodist tõusma. Check.
Une eemale peletamiseks: pea kastmine külma vette, 25 kätekõverdust ja 25 kõhulihase harjutust. Check.
Headeks mõteteks ja vaimu värskena hoidmiseks: enese tunnustamine peegli ees ja mediteerimine. Check.
Alameesmärk: järgmise päeva tegevuskava. Check.
Nädalavahetustel puhkan välja eelnevat plaani järgimata. Check.
Mida see periood mulle õpetanud on?

Hindan nüüd hommikust aega rohkem. Produktiivne tund ajal kui teised magavad, loob tegusa enesetunde. Enne väljakutse algust sõnastasin enesele uue uskumuse: mulle meeldib hommikune vaikne aeg.  Kui varem arvasin, et enne kella 8 tõusta on raske ja igavene piin, siis nüüd sain aru, et vajan 7 tundi und, et ennast välja puhata. Takistavaks mõttemustriks oli „ varajane ärkamine“, mis oli juba kooliajast minuga kaasas käinud. PS! Kui soovid lugeda esimest osa, kuidas mina oma uskumusi muutsin, siis vajuta nupule lehekülje all.

On päevi, kus tahe tegutseda puudub täielikult: selleks valmistasin ette  paberilehe perioodi eesmärkide ja uskumustega. See on nähtaval kohal toas ja abi on sellest niipalju, et loen seda rasketel hetkedel ning saan vajalikud tegevused tehtud. Ent tagantjärele pole tähtis, mis kui hästi õnnestub, vaid see, kuidas usk, tahtejõud ja distsipliin minu sees kasvavad: ikka selleks, et vastu minna suurtemate ja vägevamate harjumuste kujundamisele.

Reklaamlaused, mis lubavad harjumusi lihtsalt 21, 30 või 66 päevaga muuta, ei ole usutavad. Tegelikkuses on vaja vastu pidada oluliselt kauem ning entusiasm ja tahtejõud ei ole jäävad. Eesmärk, kindel tegevusaeg ja realistlik plaan, vajalikud vahendid ja võimalike takistuste tunnetamine on need tegurid, mis siin aitavad. Arvestama peab ka ebaõnnestumistega ja mis peamine, et paar tagasilööki ei vähendaks motivatsiooni.

***

Kui Sinagi tahad näiteks järgmised pool aastat proovida midagi oma elus muuta, aga ei tea, kuidas sellega alustada, tee plaan selle postituse alusel või võta nõu saamiseks minuga ühendust.

Jäta kommentaar

Nimi
E-post
Koduleht
Kommentaar