fbpx
Ülemus ja alluv, meeskond, arenguvestlus – miks need sõnad tänases töökultuuris enam ei sobi

Ülemus ja alluv, meeskond, arenguvestlus – miks need sõnad tänases töökultuuris enam ei sobi

Viimane aasta olen süvenenud raamatutesse, mis käsitlevad moodsat juhtimist ning tänapäevase organisatsioonikultuuri loomist. Oma esimeses selleteemalises artiklis annan kiire ülevaate mõistetest ja sõnadest, mis minu kõrva on riivanud ja silmi see-eest avanud.

Ülemus ja alluv v juht ja spetsialist

Ülemus on keegi, kes on kellestki kõrgemal ning käseb-poob-laseb ning alluv on see, kes peab kuuletuma ning on madalamal. Tänases töömaailmas oleme me pigem töökaaslased ja kolleegid, juhid ja spetsialistid. Täiskasvanuid ega noori ei saa enam käskida ega sundida vaid nendega tuleb koostöiselt tegutseda ja tegevused kokku leppida.

Ja kas pole mitte nii, et spetsialist teab oma töö detaile ja nüannse oluliselt paremini, kui juht. Miks siis juht tahab otsustada, kuidas tööd tegema peab? Tihti on konks suhtlemises – ja just siin peavad juhid näitama, et oskavad rääkida spetsialisti keelt.

Meeskond v tiim

Ühe ettevõtete kodulehele sattudes märkasin meeskonda, kus kõik liikmed olid naised ja see pani mind mõtlema… et kui palju on olemas meeskondi, kus kõik liikmed on mehed? Või meeskondi, kus osa või suur osa töötajatest on naised?

Seniajani on tavaline olnud see, et meeste ja naiste kollektiive kutsutakse meeskondadeks, kuid juba praegu on tajuda, et see muutub – on vähe kollektiive, kus töötavad ainult mehed. Võimalikud sõnad, mida kasutusele võtta on näiteks tiim (on küll võõrapärane, aga praktiline), kollektiiv ja kolleegium. Ja miks mitte naistest koosnevat kollektiivi kutsudagi naiskonnaks?

Arenguvestlus v koostöövestlus

Arenguvestlusel ei ole viga muud, kui et see on oma aja ära elanud. Liiga palju inimesi on kokku puutunud liiga halbade vestlustega, kus neid sunnitakse arenema. Alates sellest, et ülemus (juht) räägib alluvale (spetsialistile), kuidas too oma tööd tegema peaks, teise kuulamise asemel; pikad ja lohisevad küsimustikud arvutis, mida avataksegi kord aastas ning eelkõige inimeste pikaks veninud näoilmed, kui postkasti saabub meeldetuletus, et käes on see aeg aastast.

Koostöövestlus on oma olemuselt hästi läbi viidud arenguvestlus, kus juht peaks spetsialisti käest küsima muuhulgas küsimusi nagu: mida mina juhina paremini teha saan ning millist abi vajad minult, et oma tööd paremini teha? Ja ma nõustun, et selliste tõeliselt heade vestluste läbiviimine ongi kunst ja seepärast tasub hoolega mõelda ning planeerida, et kuidas võimalikult lihtsalt ja samas süsteemselt ning järjepideval neid teha.